Arhiiv | november, 2008

hilja novembris

30 nov.

Just nüüd meenus, et täna on esimene advent, seega süütasin küünla. Tõin hõõgveini ja mandariine ka, et sündmust vääriliselt tähistada.

Ja kuna on see teatud aeg aastas, siis paratamatult kipuvad mu mõtted säärasel ajal alati sama rada jooksma. Viimased poolteist aastat on lootusetult läbi sõrmede libisenud ja mu endises ja praeguses blogosfääris on selle aja kohta umbkaudu kakskümmend paarilauselist sissekannet, mis annavad häguselt edasi mu tollase hetke emotsiooni, aga ei aita kuidagi meenutada, milles tegelikult asi oli. Ja see ei kehti vaid mu blogosfääri, vaid ka mu elu kohta reaalselt. Mul ei ole viimasest pooleteisest aastast väga olulisi mälestusi, kui mõned üksikud sähvatused väja arvata. Ja seega tekib hale tunne, nagu olekski see aeg läbi sõrmede libisenud, nagu ma ise oleksin lasknud sel läbi sõrmede libiseda. Aga nüüd sellest aitab. Enam ma seda rada pidi ei lähe. Edaspidi olen parem, edaspidi teen nii, et ise hiljem rahul võiksin olla.

PS. Kass igatseb lund. Mina ka.

29 nov.

Et alustada klišeega, mis ometigi võib ju olla ka tõde.

Täna on minu ülejäänud elu esimene päev.