look right through me, look right through me

28 apr.

Olen sattunud eriti rumalasse olukorda, kus veel mõned nädalad tagasi mõtlesin, et things are starting to look up ja nüüd tunnen, et ei ole ikka mitte kuskile jõudnud. Pigem veel enam – et olen kehvemas olukorras kui kuu – poolteist tagasi mõeldes, et kui see lõppematu ja igavesti rõhuv talv läbi saab, siis läheb kõik palju paremaks. Pigem tunnen nüüd, et on vastupidi. Et kui nüüd see igavesti kestev talv tõepoolest läbi on saanud ja inimesed rõõmsalt flip-flopse jala otsa lükkavad, siis mina tunnen ennast iga päevaga aina enam närbuvat nagu viimane lumekuhi aianurgas, kes teab, et tema aeg on ümber saanud.

Tõtt-öelda pole mul mitte kedagi süüdistada. Nagu ikka, teeb minu enda käitumine vihaseks. Ja kurvaks. Ja haledaks. Ehk olen enda vastu liiga karm, aga tunnen ennast murduvat; et olen teinud koleda kuriteo ja jäänud selle eest karistamata. Et süümepiinad sellest ei lase mul oma asjadele keskenduda, et ma ei saa oma eluga edasi minna. Et ma nõnda sooviks to come clean ja kõik üles tunnistada, aga pole seda kellelegi teha. Ja see närib mul hinge seest.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: